Kõik kavad

Eesmärgis kõndimine

Seitse päeva avastamist, et su elu ei ole juhus: sind on loodud meelega ja eesmärgiga.

  1. 1. päev

    Ennekuulmatult imeliselt tehtud

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Sule hetkeks silmad ja mõtle kõige peenemale asjale, mida oled kunagi näinud: lehe soontele, lumehelbe mustrile, sellele, kuidas vastsündinu keerab oma sõrmed ümber sinu sõrme. Nüüd mõtle, et Jumal pühendas just sama kiirustamatu ja hoolika armastuse sinu loomisele. Just sellest laulab psalmist Taavet Psalmis 139 ning ta kirjutas selle mitte teoloogilise loengu, vaid isikliku imestuse sünnitatud hingeldava kummardusena. Taavet kirjutab: "Sest Sina oled loonud mu neerud, oled mind kudunud mu ema ihus. Ma tänan Sind, et olen ennekuulmatult imeliselt tehtud; imelised on Sinu tööd ja mu hing teab seda väga hästi" (Psalm 139:13-14). Sõna "neerud" tähendab siin sisemisi osi, mida heebrea mõtteviisis peeti inimese sügavaima olemuse asukohaks. Jumal ei visandanud sind ainult väljastpoolt, Ta kujundas ka sinu peidetud paigad. "Kudunud" kannab mõtet, et sind on kootud kokku, nagu meisterlik käsitööline töötaks kangastelgedel pimeduses, kannatlikult ja täpselt, midagi märkamata jätmata. Esmakordsele lugejale on tõde lihtne: sa ei olnud kosmiline õnnetus, bioloogiline juhus ega eksitus, mida peaks keegi vabandama. Enne kui võtsid oma esimese hingetõmbe, oli Jumal juba sinu kallal tööd teinud. Usklikule, kes on Issandaga ammu käinud, ütlen: jää selle juurde, Taavet ütleb "mu hing teab seda väga hästi". Selle tõe tundmine ei ole mõeldud jääma pähe. See on mõeldud settima nii sügavale, et su hing teab seda nii, nagu su kopsud teavad hingata. Paljud meist kannavad täna haavu, mis sosistavad selle psalmi vastupidist. Tõrjutus, ebaõnnestumine, hooletud sõnad kelleltki, kes oleks pidanud meid paremini armastama: need hääled on valjud. Kuid neil ei ole autoriteeti. See, kes sind salajas kokku kudus, räägib valjemini kui ükski hääl, mis on kunagi öelnud, et sa ei loe midagi. Sind tehti meelega, eesmärgiga, Jumala poolt, kes nimetas oma tööd imeliseks. Lase sellel sõnal täna kohale jõuda: imeline. Mitte piisav. Mitte vastuvõetav. Imeline.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  2. 2. päev

    Loodud headeks tegudeks

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    On küsimus, mis vaikselt kummitab peaaegu iga inimsüdant: „Miks ma siin olen?“ Otsime vastust karjäärist, suhetest, saavutustest ja vahel oma kurnatuse põhjast, kui miski muu pole rahuldust toonud. Tänased kirjakohad ei jäta meid aimama. Need vastavad küsimusele selgelt ning vastus on vabastavam, kui enamik meist on julgenud uskuda. Apostel Paulus kirjutab Efesose kogudusele ja jõuab ühe kogu Pühakirja olulisema lauseni: „Sest me oleme tema looming, loodud Kristuses Jeesuses headeks tegudeks, mis Jumal on ette valmistanud, et me neis elaksime“ (Efeslastele 2:10). Sõna, mis siin on tõlgitud „looming“, on kreeka keeles *poiema*, mille juurest tuleb ka meie sõna „poeem“. Sina oled Jumala poeem. Poeem ei teki juhuslikult: iga sõna on valitud, iga rida pandud kindlasse kohta, iga rütm on kaalutletud. Ja see poeem, ütleb Paulus, on kirjutatud selleks, et midagi teha: elada headeks tegudeks, mille Jumal on ette valmistanud. Uue lugeja jaoks: pane tähele, mis tuleb vahetult enne 10. salmi. Salmides 8 ja 9 on Paulus selgeks teinud, et me ei ole päästetud oma pingutuse ega headuse läbi. Armu, Jumala teenimatut ja ära teenimata soosingut, on meie päästmise ainus alus. Aga armuga lugu ei lõpe, vaid algab. Meid ei päästeta heade tegude kaudu, kuid meid on päästetud just nende jaoks. Sinu päästmisse on sisse ehitatud sihtkoht. Profeet Jeremija räägib pagenduses olevale rahvale, kes on kodust ära lükatud, segaduses ja mõtleb, kas Jumal on nad unustanud, ning toob selle sõna: „Sest mina tean, missugused mõtted ma teie kohta mõtlen, ütleb Issand: rahu mõtted, mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevik ja lootus“ (Jeremija 29:11). Kui sa tunned täna, et oled pagenduses, kaugel sellest, kus arvasid olevat, ja ebakindel oma järgmise sammu suhtes, siis Jumala sõnum ei ole muutunud. Ta ei ole oma plaane sinu jaoks ümber teinud. Ta mõtleb sinu kohta endiselt rahu mõtteid ning teel eespool ootavad sind head teod, mis on juba valmis.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  3. 3. päev

    Usalda Teederajajat

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Enamik meist on seisnud ristteel: vahel päris, vahel nähtamatul, mis hoiab öösel kell kaks ärkvel. Kummale poole minna? Milline töö, milline suhe, milline uks? Soov teada õiget teed on üks inimsüdame üldisemaid igatsusi. Tänased kirjakohad ei anna meile kaarti, kuhu on märgitud iga pööre. Nad annavad midagi paremat: nad tutvustavad meile Teekaardi Loojat ennast. „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu oma mõistusele. Pea teda silmas kõigil oma teedel, siis ta teeb su rajad tasaseks” (Õpetussõnad 3:5-6). Saalomon, kõige targem inimene, kes iial elanud, ei ütle, et meie mõistus on väärtusetu või et mõtlemine on vale. Ta hoiatab meid teatud liiki toetumise eest: sellise, mis seab keskmesse meie enda piiratud vaatenurga ja kohtleb Jumala tarkust lisandina, mitte allikana. „Kõigest südamest” on siin võtmesõna. Pooleldi usaldus ei ole usaldus, see on kauplemine. Jumal ei küsi sinu usalduse enamushäält. Ta soovib seda tervikuna. Pühakirja uuele lugejale tähendab „pea teda silmas” lihtsalt seda, et too Jumal oma elu igasse nurka: mitte ainult pühapäevastesse nurkadesse, mitte ainult hädaajanurkadesse, vaid ka tavalistesse teisipäeva pärastlõunatesse. Tõotus, mis sellise terviklikult Jumalat silmas pidava eluga kaasneb, on hingemattev: tema teeb su rajad tasaseks. Mitte ei soovita. Mitte ei müksa. Juhib. Psalm 37 lisab sellele usaldusele tooni, mis jääb kergesti märkamata. „Leia rõõm Issandas, ja ta annab sulle, mida su süda ihaldab” (Psalmid 37:4). Paljud loevad seda tehinguna: rõõmusta Jumalas, saad, mida tahad. Sügavam tõde on aga ilusam: kui sa tõeliselt Jumalas rõõmustad, hakkab sinu ihasid kujundama tema süda. Sa hakkad tahtma seda, mida tema tahab. Tee ja ihalus hakkavad kokku sulama. Kogenud usklikule on see kutse uurida mitte ainult seda, kas usaldad Jumalat oma otsustes, vaid ka seda, kas sa tõesti rõõmustad temas: mitte tema andides, mitte tema vastustes, vaid temas endas.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  4. 4. päev

    Sool ja valgus

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Jeesus istus mäennukil, ümbritsetud tavalistest inimestest: kkänuste kätega kalameestest, keerulise minevikuga tolliametnikest, väsinud silmadega emadest, haigetest ja otsijatest. Ta vaatas neid ja ütles midagi, mis pidi iga jutuajamise järsult katkestama: „Teie olete maa sool“ ja „Teie olete maailma valgus“ (Matteuse 5:13-14). Mitte „te võiksite olla“ ega „püüdke olla“. Te olete. Olevikus. Kuulutus, mitte juhis. Sool ei olnud muistses maailmas lihtsalt lauakraam, see tähendas ellujäämist. See hoidis liha riknemast, andis toidule maitse ning seda kasutati lepingutes ja jumalateenistuses. Ilma soolata maailm riknes. Kui Jeesus nimetas oma järgijaid maa soolaks, ütles Ta: sinu kohalolek selles maailmas ei ole kaunistus, vaid hoidev jõud. Sa pidurdad lagunemist. Sa tood maitset sinna, mis muidu oleks mekitu ja elutu. Tema tõstatatud küsimus ei ole see, kas sa oled sool, vaid kas sool on kaotanud maitse: kas mõju, mis peaks Jumalale antud elust loomulikult voolama, on kompromissi või vaikimisega lahjendatud. Valguse kuju on sama pakiline. „Mäe peale rajatud linna ei saa peita“ (Matteuse 5:14). Valgus ei pea valgustamiseks pingutama. See lihtsalt paistab ja pimedusel ei ole selle vastu vastust. Jeesus ütleb, et sinu elu, sinu päris, igapäevane ja tavaline elu, on mõeldud toimima nagu see linn mäe peal. Mitte etendus. Mitte religioosne show. Siiras hele paiste, mis tuleb allikaga ühenduses olemisest. „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie Isa, kes on taevas“ (Matteuse 5:16). Pane tähele valguse sihtpunkti: see ei lõpe sellega, et inimesed sind imetlevad. See lõpeb sellega, et inimesed ülistavad Jumalat. Uuele usklikule on see sinu saatmine: sind päästeti eesmärgiks, mis puudutab ümbritsevaid inimesi. Kauaaegsele Jeesuse järgijale tasub vaikselt järele mõelda: kas sinu valgus on paistnud või on see peidetud kaljuka alla, mis koosneb kiirustamisest, hirmust või südame aeglasest triivimisest mugavusse? Eesmärk ei puuduta ainult suurt lava. See paistab heas sõnas, ustavas kohalolekus, elus, mis lõhnab millegi muu järele kui ümbritsev maailm.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  5. 5. päev

    Andid teenimiseks

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Roomlastele 12. peatükis on hetk, kus Paulus teeb vaikselt midagi tähelepanuväärset: enne kui ta ütleb sõnagi armuandidest, räägib ta sellest, kuidas me iseendast mõtleme. "Sest mulle antud armu läbi ma ütlen igaühele teie seast: ärge mõelge endast rohkem, kui tuleb mõelda, vaid mõelge mõistlikult, igaüks vastavalt sellele usumõõdule, mille Jumal talle on jaganud" (Roomlastele 12:3). Ta istutab kogu jutu armuandidest alandlikkuse mulda, sest valesti mõistetud arm muutub auhinnaks ja auhind ei teeni kedagi peale selle, kelle käes see on. Seejärel avab Paulus midagi, mis oleks tema esimesi lugejaid üllatanud, sest nad elasid maailmas, kus inimesi seati ritta sünni, rikkuse ja seisuse järgi: iga ihuliige on vajalik. Prohvetlik kuulutus, teenimine, õpetamine, julgustamine, andmine, juhtimine, halastus: need pole auhinnad muljetavaldavatele. Need on tööriistad, mis on pandud tavaliste inimeste kätte teiste heaks. Kreeka maailm imetles üksildast kangelast. Paulus osutab selle asemel ihule, kus silm ei saa öelda käele: "Ma ei vaja sind." Peetrus viib sama mõtte edasi ja annab sellele kaalu, mis peaks meid peatama: "Teenige üksteist, igaüks sellega, mida ta on armuannina saanud, nagu Jumala mitmekesise armu head majapidajad" (1. Peetruse 4:10). Võtmesõna on "majapidaja". Majapidaja ei oma seda, mida ta haldab, talle on see usaldatud kellegi teise nimel. Sinu armuand ei olnud kunagi mõeldud kuhjamiseks, peitmiseks ega oma edasijõudmiseks. See anti sulle usaldusega, sind ümbritsevate inimeste jaoks. Siin muutub eesmärk väga praktiliseks. Võib-olla oled aastaid mõelnud, mis on sinu elu eesmärk, ja otsinud silmapiirilt mõnd suurt kutsumust. Kuid eesmärk on sageli juba sinu käes: viisis, kuidas julgustad heitunud sõpra, su teenimise vaikses ustavuses, helduses, mida pakud ilma lärmita. Küsimus pole ainult "Mis armuand mul on?", vaid ka "Kas kasutan seda, mis mulle on antud, teiste hüvanguks ja Jumala auks?" Selline on majapidaja elu ja selline on eesmärgipärane elu.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  6. 6. päev

    Mida iganes te teete

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Kolossa linn asus tiheda kaubatee ääres ja inimesed, kellele Paulus kirjutas, elasid samasugust lõhestatud, lahterdatud elu nagu paljud meist tänapäeval: pühad asjad ühes nurgas, tavaline töö teises, pereelu hoopis kuskil mujal. Sellesse lõhestatud maailma laseb Paulus langeda ühe lause nagu kivi vaiksesse vette: „Ja kõik, mida te iganes teete sõnaga või teoga, tehke kõik Issanda Jeesuse nimel, tänades tema läbi Jumalat, Isa” (Koloslastele 3:17). Iganes. Kõik. Nende sõnade tagant ei jää välja ühtegi elunurka. Esimest korda lugevale inimesele on see salm avatud uks: eesmärgipärase elu elamiseks ei ole vaja kantslit ega tiitlit. Roog, mida valmistad, e-kiri, mille saadad, põrand, mida pühid, laps, kelle õhtul teki alla paned: kõike seda saab teha „Issanda Jeesuse nimel”. See väljend ei tähenda religioosse sildi kleepimist kõigele, mida teed. See tähendab tegemist Tema autoriteedi all, Tema iseloomu vääriliselt, Tema esindajana. Neile, kes on Jumalaga aastaid käinud, on siin sügavam hoovus. Paulus kirjutab teenritele, algses olukorras orjadele, ja ütleb neile, et nad töötaksid „südamest, nagu Issanda heaks, mitte inimeste heaks” (Koloslastele 3:23). Need olid inimesed, kellel polnud seisust, tunnustust ega maist tasu silmapiiril. Ja Paulus ütleb neile, et nende vaatajaskond ei ole nende isand, vaid Issand ise. See paneb kõik uude valgusse. Kõige nähtamatumat tööd, mida tehakse ustavalt, näeb see, kelle nägemine loeb kõige rohkem. See on päeva suur kingitus: eesmärk ei ole varutud ainult suurejoonelisteks hetkedeks. See elab tavalistes, siis, kui sa otsustad tuua kogu oma südame selle juurde, mis on sinu ees. Küsimus ei ole kunagi tegelikult „Kas see töö on minu vääriline?” Küsimus on: „Kas ma toon sellesse töösse seda, mis on väärt?” Kui vastus on jah, kui pesed nõusid või juhid koosolekut või hoolitsed vananeva vanema eest nagu Issanda heaks, siis käid eesmärgis just seal, kus seisad.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  7. 7. päev

    Püüdle eesmärgi poole

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Jõuame selle teekonna viimasesse päeva ja Paulus kohtab meid siin mitte finišijoonel, vaid võidujooksu keskel, ja just seal elab enamik meist. „Mitte et ma seda juba oleksin kätte saanud või juba täiuslik oleksin“, kirjutab ta Filiplastele 3:12, „aga ma püüan seda omandada, sest ka Kristus Jeesus on mind omandanud.“ See on apostel Paulus, mees, kes kirjutas poole Uuest Testamendist, rajas kogudusi üle kogu tolle aja tuntud maailma ja kes oli temmatud kolmanda taevani. Ja tema ütleb: ma ei ole kohale jõudnud. Ma küünitan alles. Selles on suur kergendus ja suur väljakutse. Kergendus on see, et sul ei pea kõike selgeks olema mõeldud, enne kui hakkad eesmärgis käima. Paulus ise püüdles alles edasi. Väljakutse on see, et püüdlemine ei tohi lakata. Ta võtab selle kokku ühes määravas liigutuses: „Aga ühte ma teen: unustades seda, mis on selja taga, ja ihaldades seda, mis on ees, ma püüdlen eesmärgi poole, võidupreemia poole, milleks Jumal on mind Kristuses Jeesuses kutsunud ülalt“ (Filiplastele 3:13-14). Unustada. Ihaldada. Püüelda. Need on tegusõnad, mis on aktiivsed, teadlikud ja kestvad. Heebrealaste kirja autor lisab pildi, mis teeb selle elavaks: suur tunnistajate pilv, kõikide aegade ustavad mehed ja naised, ümbritsevad meid nagu staadion täis neid, kes on oma jooksu juba lõpetanud. „Heitkem ära iga koorem ja patt, mis meid takistab, ja jookskem visalt meie ees olevat võidujooksu“ (Heebrealastele 12:1). Pane tähele: see on võidujooks, mis on „meie ees“. Mitte kellegi teise oma. Mitte see, mida sa tahtsid, et oleks. Just see, mis on sinu ees, sinu enda raja, sinu enda andide ja sinu enda kutsumusega. Sel nädalal oled näinud, et sind on tehtud meelega ja eesmärgiga, et Jumal vormis sind enne, kui sa hingasid, et Ta kutsub sind nimepidi, et Ta on pannud and sinu kätte ja töö sinu jalge ette. Jääb üks küsimus, millele saad vastata ainult sina: kas sa püüdled? Kas paned maha eilsete ebaõnnestumiste ja eilsete võitude koorma, suunad pilgu Jeesusele ja jooksed võidujooksu, mille Ta on sulle märkinud? Eesmärk on ees. Kutsumus on kõrge. Ja see, kes sind liikuma pani, on ustav sind lõpuni viima.

    Vaata päevaHeli on saadaval