Kõik kavad

Rahu rahutule südamele

Seitse päeva Pühakirja sõnu murede, hirmu ja rahutute ööde jaoks: õpime usaldama oma hoolimised Jumalale, kes sind hoiab.

  1. 1. päev

    Heida oma mured

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    On hetk, mille enamik meist tunneb väga hästi: kõige raskus langeb korraga rinnale. Arve, mida sa ei suuda tasuda, suhe, mis laguneb, ootamatu diagnoos, tulevik, mis ei taha selgeks saada. Just sellisel hetkel kirjutab apostel Peetrus inimestele, kellel oli põhjust karta palju rohkem kui enamikul meist kunagi. Tema lugejad olid laiali pillutatud, taga kiusatud ja ei teadnud, kas homne päev toob kergendust või vahistamise. Ja sellesse tormi ütleb ta ühe õrnema kutse kogu Pühakirjas. Peetrus kirjutab: „Heitke kõik oma mured Tema peale, sest Temal on teie eest hoolt“ (1. Peetruse kiri 5:7). Sõna „heitma“ on sama, mida kasutati siis, kui jüngrid viskasid oma kuued noore eesli selga, et Jeesus saaks sellel ratsutada. See on tahtlik, füüsiline üleandmine. Sind ei kästa oma muresid tõhusamalt hallata, mõelda positiivsemalt ega lihtsalt rohkem pingutada, et mitte muretseda. Sind kästakse need ära visata. Selles on midagi peaaegu jõulist ja täiesti sihipärast. Mured on päris. Peetrus ei teeskle, et neid pole. Aga need kuuluvad Kellegi teise kanda. Psalm, mis sellele lõigule sobib, ütleb selgelt: „Heida oma koorem Issanda peale, ja Tema toetab sind“ (Psalm 55:23). Heebrea sõna „toetama“ kannab pilti, et sind hoitakse altpoolt, mitte ei päästeta kaugelt, vaid toetatakse alt, nagu vundament hoiab maja. Jumal ei püüa sind kinni pärast kukkumist. Ta on juba sinu all, enne kui sa lahti lasedki. Põhjus, mille Peetrus toob muredest loobumiseks, väärib aeglast järelemõtlemist: mitte see, et Jumal on piisavalt vägev nendega toime tulema, kuigi Ta on, vaid see, et Ta *hoolib sinust*. See on isiklik. See ei ole Jumal, kes peab kosmilist leitud asjade büroo. See on Isa, kes märkab. Mida iganes sa sellesse päeva kaasa kannad, pane see maha. Mitte sellepärast, et see on väike, vaid sellepärast, et Tema on suur ja armastab sind nii palju, et tahab selle raskuse enda kanda võtta.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  2. 2. päev

    Ärge muretsege mitte millegi pärast

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Sõna, mis Pauluse tuntud käsus on tõlgitud sõnaga "muretsema", on palju tugevam kui meie igapäevane arusaam murest. Tavaliselt tähendab mure meile lihtsalt hoolimist ja tähelepanelikkust. Kui Paulus ütleb: "Ärge muretsege mitte millegi pärast" (Filiplastele 4:6), mõtleb ta midagi palju radikaalsemat: ära lase ühelgi asjal end lõhki rebida, ära lase millelgi oma meelt tükkideks jagada. Selle taga olev kreeka sõna on *merimnao*: olla killustatud, et mõtted on korraga laiali igas suunas. Paulus ei käsi sul olla hooletu. Ta ütleb, et sa ei peaks olema lõhki rebitud. Selle lõigu juures on tähelepanuväärne see, kust Paulus kirjutab: Rooma vangikongist. Ta ei kirjuta mäetipu puhkepaigast pärast rahulikku aega. Ta kirjutab ahelais, oma saatuse suhtes ebakindlana, ja siiski ütleb ta: "Rõõmustage alati Issandas! Ma ütlen veel kord: rõõmustage!" (Filiplastele 4:4). Kordus ei ole juhuslik, see on teadlik rõhutus. Rõõm ei ole tunne, millest Paulus aru annab, see on käsk, mida ta annab. See tähendab, et rõõm on valik, mis on võimalik ka siis, kui tunnet veel ei ole. Rohi, mille Paulus ärevuse vastu välja kirjutab, ei ole tahtejõud ega tähelepanu hajutamine. See on palve, aga väga kindlat laadi palve. "Kõigis asjus tehku teie palved ja anumised tänuga teatavaks Jumalale" (Filiplastele 4:6). Pane tähele, et tänu on põimitud palumisse. Sa tood oma vajaduse ja tood samal ajal oma tänulikkuse. See ei ole teeskus, nagu oleks kõik hästi. See on meenutamine, isegi raskuses, et Jumal on olnud ustav varem ja on ustav ka edaspidi. Lubadus, mis järgneb, on hingemattev: "Jumala rahu, mis on üle kõige mõistuse, hoiab teie südameid ja meeli Kristuses Jeesuses" (Filiplastele 4:7). See sõna "hoiab" on sõjalise tähendusega: see tähendab asuda valvesse, seada valvur. Jumala rahu ei käi su südames lihtsalt külas. See seisab selle üle valves. Sul ei ole vaja mõista, kuidas see toimib, et see toimiks. Sa pead vaid tooma oma ärevuse Tema juurde, kes muudab selle rahuks.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  3. 3. päev

    Täielik rahu

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Jesaja kirjutas rahvale, kellel oli igati põhjust karta. Assüüria impeerium neelas terveid rahvaid ja silmapiir oli tume vallutatud linnade suitsust. Sellesse õudusse lausub prohvet sõna, mis on üle elanud iga impeeriumi, mille vastu see kirjutati: "Kelle meel on sinu peale toetunud, seda sa hoiad täielikus rahus, sest ta loodab sinu peale" (Jesaja 26:3). Heebrea keeles "täieliku rahu" taga on tegelikult *shalom shalom*: sõna kahekordistatud, et anda sellele tugevust, rahu rahu peal, sügavaim terviklikkus, mida keel suudab väljendada. Tingimus selle kahekordse rahu jaoks on meel, mis on Jumala peale "toetunud". Sõna tähendab ankurdatud, nõjatunud, vastu toetatud. See on selle inimese hoiak, kes on lõpetanud katsed hoida end püsti oma jõuga ja on lihtsalt toetanud kogu oma raskuse millelegi kindlale. Tõotus ei ole neile, kes ei tunne kunagi hirmu, vaid neile, kes oma hirmus pöörduvad teadlikult Tema poole, kes ei muutu. Usaldus tuleb enne, rahu järgneb. Sajandeid hiljem, õhtul, mil Ta oli peagi vahistatav, kogus Jeesus oma jüngrid ja ütles: "Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mitte nii, nagu maailm annab, ei anna mina teile. Teie süda ärgu ahastagu ega kartku" (Johannese 14:27). Rahu, mida Jeesus pakub, ei ole maailma rahu, mis sõltub sellest, et asjad lähevad hästi, et turvalisus on tagatud, et tulemusi on võimalik kontrollida. Tema rahu on Isik. See on Tema ise, sulle jäetud nagu kingitus, kohal ka siis, kui tuba on hirmus. Nii esmakordsele lugejale kui ka kauaaegsele usklikule kehtib kutse, mis ei vanane: rahu, mida otsid, ei ole tunne, mida suudad luua, ega distsipliin, mida suudad omandada. See on kingitus Isikult, kes sind armastab, kättesaadav just praegu, ootamas, et su meel pöörduks Tema poole ja jääks sinna. Sul ei ole vaja lahendada seda, mis sind hirmutab, et selle suhtes rahu saada. Sul on vaja ainult jääda.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  4. 4. päev

    Vaadelge liilioid

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Jeesus istub mäenõlval, ümberringi lihtsad inimesed: talupojad ja kalurid, emad ja käsitöölised. Nad teavad, mida tähendab ärkvel lebada ja mõelda, kas jätkub. Ja Ta osutab väljale. "Vaadake põllu lilli, kuidas need kasvavad: need ei vaeva ennast ega ketra. Aga ma ütlen teile: isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud riietatud nagu üks neist" (Matteuse 6:28-29). Sõna "vaadake" tähendab enamat kui möödaminnes pilku heitmist. See tähendab hoolikalt uurida, tähelepanelikult jälgida. Jeesus kutsub oma kuulajaid saama metsalille õpilasteks. Arutluskäik, mida Ta ehitab, on see, mida õpetlased nimetavad väiksemalt suuremale järeldamiseks. Kui Jumal riietab lille, mis õitseb täna ja on homme kadunud, ilus, mis ületab kuninga rõivakapi, mida see ütleb sulle selle kohta, kuidas Ta sind näeb? "Kas te ei ole palju enam väärt kui nemad?" (Matteuse 6:26). See küsimus ei ole retooriline kaunistus. See on mõeldud pähe jõudma. Sa ei ole varblane. Sa ei ole liilia. Sind on loodud Jumala näo järgi, sind tuntakse nimepidi, sinu peas on karvadki loetud. Ja kui Ta hoolitseb põllu eest, hoolitseb Ta ka sinu eest. Jeesuse õpetuse sihtmärk ei ole siin laiskus ega hoolimatus vastutuse suhtes. Ta ei käsi kuulajail lõpetada töötamist ega planeerimist. Ta paneb diagnoosi kindlale vaimulikule haigusele: ärevusele, mis tuleb sellest, et elatakse nii, nagu poleks Jumalat pildis. "Teie taevane Isa teab, et teil seda kõike tarvis on" (Matteuse 6:32). Ta juba teab. Sa ei teata Talle olukorda, mille Ta on tähelepanuta jätnud. Mure on vale, mis ütleb, et oled selles üksi. Kuulus käsk "Otsige aga esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis kõik see lisatakse teile" (Matteuse 6:33) ei ole valem soovitu saamiseks. See on südame ümberkorraldamine. Kui Jumal on esikohal, leiab kõik muu oma õige koha. Ärev küsimus ei ole: "Kas jätkub?" Usaldav küsimus on: "Kas ma otsin täna esmalt Teda?" See on ainus küsimus, millele vastamine on tegelikult sinu ülesanne.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  5. 5. päev

    Issand on mu karjane

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Sulge hetkeks silmad ja kujuta ette karjast. Mitte kirikuakna kujutist, vaid päris meest, kes on enne päikesetõusu väljas, loeb kõiki lambaid nimepidi ning teab, milline neist lonkab ja milline kipub eksima. Kuule nüüd iidset laulikut Taavetit, kes ütleb vaikse kindlusega mehena, kes on olnud nii karjane kui lammas: „Issand on mu karjane, mul ei ole puudust millestki.“ See ei ole soov. See on kinnitus. Taavet kirjutas selle laulu oma kogemusest. Ta oli juhtinud oma karju üle Juuda mägede ja teadis, mida hea karjane teeb: ta leiab rohelise karjamaa, kui maa paistab kuiv, ta viib vaikse vee äärde, sest lambad ei joo kiirest ojast, ta kõnnib ees orgu, et kari ei peaks pimedusega üksi silmitsi seisma. Iga pilt selles laulus on võetud sellest maailmast ja iga pilt räägib sulle, kuidas Jumal sinu eest hoolitseb. Pane tähele orgu neljandas salmis: „Ka siis, kui ma kõnnin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga.“ Taavet ei ütle, et org kaob. Ta ütleb, et kõnnib sellest läbi, ja ta ei ole üksi. Kepp ja sau, mis teda trööstisid, ei olnud ehted: keppi kasutati kiskjate peletamiseks ja sauaga juhiti eksinud lambad tagasi turvalisse kohta. Jumala kohalolek sinu raskeimal hetkel ei ole passiivne. Ta tegutseb ja hoiab sind õigel teel. Esmakordsele lugejale on tõde lihtne: see laul on tõotus, et Jumal tunneb sinu nime, teab sinu vajadust ega jäta sind üksi eksima. Usklikule, kes on neid sõnu lugenud sada korda, mõtiskluseks see: laud, mis on kaetud „vaenlaste silme ees“, tähendab, et Jumal ei oota õnnistamisega, kuni su olud on mugavad. Ta katab laua just keset hädaolukorda. Sinu ärevus ei pea lahenema, enne kui Jumal saab su hinge toita. Ta kohtub sinuga selle sees, mitte alles pärast seda. Mistahes orgu sa täna ka ei kõnniks, sul on Karjane, kes on seda teed juba sinu ees käinud.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  6. 6. päev

    Kui hirm tuleb

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Hirm ei teata alati endast viisakalt. Mõnikord tungib see sisse nagu külm tuul: diagnoos, telefonikõne, unetu kell kolm öösel, kui meel ei rahune. Küsimus ei ole selles, kas hirm tuleb. Küsimus on selles, mida sa teed, kui see on jõudnud sinu ukse taha. Daavid, kes kirjutas Psalmi 56, ei olnud neid sõnu kirja pannes mugavas olukorras. Teda ümbritsesid vaenlased, tema sõnu väänati tema vastu ja mehed kavatsesid tal elu võtta. Ja siiski kirjutab ta midagi, mis on oma lihtsuses peaaegu üllatav: "Päeval, mil ma kardan, loodan ma sinu peale." See väljend, "päeval, mil ma kardan", on aus. Daavid ei teeskle, et hirmu ei ole. Ta ei mängi vaprust, mida ta ei tunne. Ta ütleb: just sel hetkel, kui hirm tuleb, teen ma valiku loota. Hirm ja usk võivad olla samas südames korraga. Ühe olemasolu ei välista teist. Siis räägib Jumal prohvet Jesaja kaudu paguluses olevale rahvale, kes oli kodust ära rebitud, ebakindel ja küsis, kas ta on unustatud: "Ära karda, sest mina olen sinuga! Ära vaata ringi, sest mina olen su Jumal! Mina teen su tugevaks, mina aitan sind, mina toetan sind oma õiguse parema käega." Loe kokku lubadused selles ühes salmis: kohalolek, tugevus, abi ja toetav käsi. Jumal ei anna ühte lubadust ja ei jäta ülejäänut juhuse hooleks. Ta laob need üksteise otsa, justkui öeldes: ma olen mõelnud läbi kõik su hirmu küljed ja ma olen suurem kui nad kõik. Sellele, kes loeb Piiblit esimest korda, on siin vaja teada seda: Jumal ei ole sinu hirmust üllatunud ega ole sinu peale pettunud, et sa seda tunned. Kauaaegsele uskujale: pane tähele, et Jumal ütleb "mina toetan sind". See toetamine on pidev, kestev, käsi, mis ei lase lahti ka siis, kui sa ei tunne seda enam. Sinu tunded on päris, aga need ei ole viimane sõna. Viimane sõna kuulub Jumalale, kes sind hoiab.

    Vaata päevaHeli on saadaval
  7. 7. päev

    Puhkus su hingele

    Tänane lugemine

    Järelemõtlemine

    Oleme jõudnud meie ühise teekonna viimase päevani ja on sobiv, et me ei lõpeta mitte käsuga rohkem pingutada, vaid kutsega. Jeesus seisab rahvamassi keskel, keda on ära kurnanud religioossed koormad ja igapäevased mured. Ta avab oma käed ja ütleb: "Tulge minu juurde, kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete, ja mina annan teile hingamise." Mitte "teeni see ära". Mitte "mõtle välja". Tule. Too koorem kaasa. Kõik see. Sõna, mida Jeesus siin hingamise kohta kasutab, ei tähenda ainult une puhkust. See kannab endas värskenduse mõtet, mahavõetud koormat ja hinge, mis on lakanud pingutamast millegi vastu, mis on tema jaoks liiga raske. Ike, mida Ta vastu pakub, on hea ja kerge. See ei ole nii sellepärast, et elu muutuks valutuks, vaid sellepärast, et Kristusega ikestatuna ei vea sa enam üksi. Tema veab koos sinuga ja Tema on tugevam. Esmakordsele lugejale selgituseks: muistsel ajal oli ike puidust raam, mis sidus kaks looma kokku, et nad saaksid koormat jagada. Jeesus ütleb: lase mul seda koos sinuga kanda. Siis annab Psalm 46 meile hinge suure ankru: "Jumal on meie pelgupaik ja tugevus, tõhus abi hädas." Mitte kauge abi. Mitte abi, mis saabub alles pärast hädaohu möödumist. Väga lähedane abi, kohal maavärinas, kohal siis, kui mäed vankuvad, kohal siis, kui veed kohisevad. Ja salmis 11 tuleb üks õrnemaid käske kogu Pühakirjas: "Rahunege ja tunnistage, et mina olen Jumal!" Heebrea keeles tähendab see "rahune" lahtilaskmist, haarde vabastamist, pingutamise lõpetamist. See ei ole tegevusetus, vaid selle hinge aktiivne ülesandmine, kes on lõpuks otsustanud usaldada. Seitse päeva Pühakirja on sind viinud just siia: mitte ärevuse juhtimise võtte juurde, vaid Isiku juurde. Karjase juurde, kes tunneb sinu nime. Jumala juurde, kes hoiab sind oma parema käega. Päästja juurde, kes kutsub sind panema iga koorem maha Tema jalge ette ja puhkama. Rahu, mida Tema pakub, ei ole hädade puudumine. See on Tema kohalolu keset neid, ja see kohalolu on piisav.

    Vaata päevaHeli on saadaval